Lauri: Kreekal tuleb taotleda abiprogrammi pikendust

Seda enam, et Kreeka uue valitsuse ideed ja tahtmised on alles liiga ebamäärased.

Nädala alguses Brüsselis toimunud rahandusministrite kohtumisel kõneldust ülevaadet tehes ütles Lauri, et Kreeka puhul tuleb vahet teha lühiajalise ja pikaajalise lahenduse vahel.

Lühiajaline lahendus eeldab vastust küsimusele, mis saab edasi, kui Kreeka abiprogramm veebruari lõpus lõpeb. Kreeka uus valitsus taotleb paariks kuuks sildfinantseeringut, mis annaks aega läbirääkimisteks. Teiste liikmesriikide sõnul pole aga sellise sildfinantseeringu andmiseks juriidilist alust. Nii saab kiire lahendus olla vaid praeguse abipaketi pikendamine.

„Loodetavasti taotlus tuleb,“ ütles Lauri. „Kui see vastab põhitingimustele – Kreeka nõustub programmi sisuga, ei pööra tehtut tagasi ja austab oma võlakohustusi, siis on programmi pikendamine võimalik.“

Sellisel juhul piisab programmi pikendamiseks riigikogu vastava komisjoni otsusest, ütles Lauri. (Neljas liikmesriigis – Saksamaal, Soomes, Hollandis ja Eestis vajavad euroala abiprogrammid parlamendi heakskiitu)

Pikendamine ise ei tähenda veel automaatselt seda, et Kreekale programmist välja maksmata summad kohe kätte antakse. See tähendab, et jätkub hindamine, kuidas Kreeka on abiprogrammi tingimusi täitnud ning kui leitakse, et on, saab Kreeka kätte ka ülejäänud summad.

„Abiprogrammi pikendamine ei tähenda, et kohe raha laekub,“ ütles Lauri.

Lauri sõnul on abiprogrammi jätkumine Kreekale eelkõige turvavõrk, et riik märtsi algusest üksi turgude meelevalda ei jää. Seda, milliseid tegevusi programmis parematega asendada saaks, saab seejärel arutada edaspidi.

Kui programm pikeneb, on aega kaaluda ka seda, kas Kreeka vajab täiendavat abi, millised peaksid olema selle abi elemendid ja millisel kujul seda anda.

Läinud aasta lõpus – kui Kreekas veel ei terendanud erakorralised valimised – arutasid rahandusministrid Kreekale n.ö julgestuslaenu pakkumise võimalust, mis oleks kergendanud riigi naasmist kapitaliturgudele. Uue poliitilise ebastabiilsusega ja võimuvahetusega on kapitaliturud aga Kreeka ees uuesti sulgunud.

Lauri sõnul kinnitab Kreeka, et kavatseb kõik oma kohutused täita, laenude mahakandmisest enam ei räägita.

Kokkuleppe saavutamine uue valitsusega on aga keeruline. Üheltpoolt pole uuel valitsusel veel vilumust ega kogemust, kuidas Euroopas protsessid liiguvad, teisalt on uue valitsuse plaanides alles vähe konkreetsust.

Laias laastus on toetamist leidnud Kreeka uue valitsuse plaan tõhustada maksukogumist ja võidelda korruptsiooni vastu. Küsitavusi tekitavad aga eelkõige kolm valdkonda – erastamiste peatamine, kus Kreeka väidab, et seda kiirustades tehes ei saa riik varade müügist head hinda - valitsuse ministrid on osa objekte erastamise nimekirjast maha tõmmanud. Eelarve tasakaalu teema, kus Kreeka tahab seada primaarseks ülejäägiks (võla teenindamise kulusid arvestamata – toim.)  3% asemel 1,5%-se sihi. Ning kolmandaks tööjõuturu teemad, kus Kreeka uus valitsus plaanib taastada kollektiivsed palgaläbirääkimised, tõsta miinimumpalka ning palgata tagasi paljud riigisektorist koondatud töötajad.

Ajaleht Financial Times kirjutab täna, et tõenäoliselt taotlus Kreeka uuelt valitsuselt tuleb, et abiprogrammi pikendada.